INTERVJUU MARI AROCHA ALBIALIGA

Magnolia on alustamas meie enda ainulaadset intervjuude seeriat erinevate naistega, et inspireerida sind isiklikus elus, karjääriredelil, emaduses… Oleme kuulnud palju kuulsatest naistest üle maailma, aga kuidas on lood naistega meie endi igapäevaelus? Meie emad, meie õed, meie abikaasad, sõbrad ja isegi naine trammis kellega sa eile meeldivaid naeratusi vahetasid… Tahame sulle nende lugusid jagada. Kui naised üksteist toetavad, juhtub imelisi asju. Kas sa usud sellesse? Lugege meie intervjuusid nende vaimustavate naistega ning ehk leiate sealt midagi inspireerivat endale. Võib-olla julgust midagi uut alustada? Kuidas oma naiselikkust esile tuua? Soovitusi, kuidas kuulata oma südant, mitte ühiskonda? Käsitleme erinevaid teemasid, seega võta tassike oma lemmikteed/kohvi ja liitu meie virtuaalse jututoaga.

Meie esimene intervjuu on Mari Arocha Albialiga. Loodame, et naudid seda intervjuud sama palju kui meie nautisime nende küsimuste küsimist kallilt Marilt.

Armastatud ja armastav koduperenaine, andunud kahe väikese tüdruku Luna-Rose’i ja Lily-Rose’i ema, kahe raamatu autor, sensuaalne kõhutantsija ja lihtsalt Naine, kes inspireerib elama seda elu lihtsamalt ja naiselikumalt. Mari võiks kergesti seostada isegi Disney printsess Rapuntsliga tema lopsakate, pikkade ja siidiste juuste tõttu, mida lihtsalt ei saa märkamata jätta. Killukesi oma elust ja naiselikest saladustest jagab ta oma blogis Naiselikkuse Saladused. Täna laseme sul veidi rohkem teada saada tema loost – tema armsast suhtest abikaasa Fabianiga, väärtustest emaduses, ilu saladustest ja isegi meenutustest aegadest, mil Mari kohtus kuulsa Pamela Andersoniga…

Foto: Terje Taltsi looming

Oled üks neist naistest kellel on kindlasti oma arvamus ning internetis on sinu kohta ilmunud palju artikleid. Kas meedia tähelepanu on sinu elu kuidagi mõjutanud?

Mari: On mõjutanud muidugi. Tänu sellele ei jaga ma paljutki seda, mida tegelikult tahaksin. Pean mõtlema rohkem läbi, mida postitan ja kirjutan, sest inimestel on komme kõik ilus tükkideks rebida. Samas soovin ma keskenduda selle tähelepanu positiivsele küljele ja pigem olen tänulik kõige eest, mida head see minu ellu toonud on.

Naiste juuste osas on internet täis soovitusi mida teha, et saada terved, pikad ja säravad juuksed. Ma proovisin ükskord juuste meemaski. Päris hull oli seda pärast välja pesta. Mis on kõige pöörasem asi, mida sa kunagi oma juustega teinud oled?

Mari: Ma olen läbi aastate kasutanud igasuguseid koduseid maske ja vahendeid. Tänaseks ma juustega enam väga ei katseta, pigem kasutan professionaalseid hooldustooteid, vahetevahel salongihoolduseid ja naudin siidiseid juukseid.
Ainus DIY vahend, mida siiani kasutan, on aloe vera geelist mask, millega tavaliselt suviti juustele süvaniisutust teen. Kõige suurem kodune hullus oli kindlasti sidrunimahla määrimine juustele ja seejärel päikese käes tundide viisi päevitamine, et juukseid looduslikult helendada. See protsess kahjustab juukseid väga palju rohkem kui salongis terve pea blondeerimine. Sooda, sidrun, kookosõli on tuntud vahendid kõigile, kes soovivad olla naturaalsed ja mitte kasutada poetooteid, aga kahjuks kõik need on juustele väga kuivatavad ja kahjulikud. Pikalt kasutasin oma juuste pesemiseks ainult muna ja rukkileiva segu. Soovitasin seda ka teistele ja sellest tuli palju pahandust. Keegi läks selle maskiga ka sauna, kus muna ära hüübis ja talle tekkis pähe munapudru, mida oli võimatu välja pesta. Seda segu tuleb väga korralikult kreemjaks blenderdada ja leige veega välja pesta. Aastaid tagasi, kui veetsin palju aega maal loomi talitades, lüpsin lehma ja kitse, siis tegin tihti värske koore ja piimaga juustele maski ja määrisin tilga värsket koort märgadesse juustesse. Piim teeb juuksed väga pehmeks ja niisutatuks. Sel perioodil muutusid mu juuksed tunduvalt tervemaks ja säravamaks.

Kui ma olin väike tüdruk, magasin koos õega ühes voodis. Tal olid ülipikad juuksed ja ma mäletan, et meil oli vaidlusi, sest ma magasin sageli tema juuste peal… Või tema juuksed olid sageli minu näol 🙂 Mida sina oma juustega teed magama minnes?

Mari: Minu õhtune rutiin praegu on juuksed rahulikult ja õrnalt kammida, neisse paar tilka mõndanaturaalset õli kanda (hetkel kasutan ploomiõli) ja need kõrgele lõtva krunni keerata, kinnitatuna claw-clip klambriga. Siidist padjapüür on samuti minu jaoks ööseks asendamatu. Väga oluline on juuksed ööseks kaitsvasse soengusse panna, kuna hõõrdumine on peamine põhjus, miks juuksed kahjustuvad ja murduvad. Tihti naised arvavad, et nende juuksed ei kasva teatud pikkusest edasi, aga tegelikult on asi selles, et need lihtsalt murduvad pidevast hõõrdumisest padja, riiete, tooli, autoistme ja muu sellise vastu või lämbuvad juuksehooldustoodete ja silikoonide kihtide all, kui juukseid regulaarselt ei sügavpuhastata.

Täna teavad sind kõik kui pikkade lopsakate juustega Rapuntslit. Kuid oled jaganud fotosid minevikust ja sinu juuksed pole olnud alati sellised. Oma blogis kirjutad, et sinu juuste kasvatamise teekond sai alguse otsusest, et soovid tegelikult pikki ja pakse juukseid… aga kui nüüd rääkida praktilistest sammudest, siis millest peaksid naised alustama?

Mari: Minu juuksed hakkasid kasvama paksude ja tervetena ning nende murdumine lõppes siis, kui hakkasin neid kaitsvas soengus kandma. Väga oluline osa on ka toitumisel, ei tohiks unustada, et juuksed kasvavad seestpoolt väljapoole. Kui juuksed ei kasva, või kasvavad nõrgad ja tuhmid, ei ole kasu šampoonidest ja hooldustest, juukseid tuleb toita seestpoolt. Oluline on süüa toortoitu, eriti tooreid väävlirikkaid köögivilju, küüslauku, sibulat, karulauku. Neid võiks süüa iga päev. C-vitamiin on oluline juurde võtta kõikidel inimestel, kuna meil on selle vitamiini krooniline puudus.Kollageeni toidulisandid on viimaste aastatel ülipopulaarseks saanud, aga ma soovitan pigem võtta rohkem C-vitamiini, et keha toodaks ise kollageeni ning probiootikume, et toota ise hüaluroonhapet. C-vitamiini suured kogused hoiavad ära ka juuste väljalangemist, mis on oluline teema naistele peale sünnitust.

Kasvatad kahte ilusat tütart. Millised on kolm põhimõtet, mida soovid oma tütardele edasi anda?

Mari: 1. Me saame seda, mida usume, et väärime. Kõige olulisem on väärtustada ja armastada iseennast,vastasel korral ei saa sa iial kõike seda head, mis tegelikult õigusega sinule võiks kuuluda. See, mida usud, räägid ja loodad, see on ja tuleb. End armastades ja väärtustades ei vali me enda ümber inimesi, kes meile haiget teevad.

2. Kõige suurem vara on tervis. Kui ei ole tervist, ei ole mitte midagi muud. Alati väärtusta tervist ja sea esikohale kui kõige hinnalisemat ja olulisemat. Investeeri oma tervisesse.

3. Sina oled see, kes valib endale mehe kogu eluks, mitte ei oota, et olla valitud. Oma abikaasa, kellest saab laste isa, valik on kõige tähtsam otsus kogu elus. See valik mõjutab sinu kogu ülejäänud elu, sinu vaimset ja füüsilist tervist, sinu heaolu ja sinu laste tulevikku. Vali väga hoolega.

Minu jaoks on väga oluline (ja lapsevanema absoluutne kohustus) anda lastele baasharidus

tervisliku toitumise ja eluviisi osas. See, mida meie lapsed söövad esimese 10 eluaasta jooksul,mõjutab nende tervist hilisemas täiskasvanuelus kõige rohkem.

Mari Arocha Albial

Oma Instagramis jagad lugusid oma perekonnast. Ühel eelmise suve fotol ründas sind virtuaalselt mees, kes rääkis sinu mehest halvasti. Kuidas tuled toime juhuslike inimeste rassistlike kommentaaridega ning suudad siiski rahulikuks jääda?

Mari: Tavaliselt ma annan sellised inimesed lihtsalt oma mehele üle, kuigi üldiselt ei julge keegi otse temaga rääkida. Tihti lähevad inimesed liiale ja ähvardavad meie lapsi ja mind, olen ka politseisse teatanud. Ma ei luba kellelgi solvata end ega oma pereliikmeid. Enamasti ma neid kommentaare ei kustuta, sest teha end oma sõnadega avalikult rumalaks, on minu meelest ise paras karistus.Mõnikord vaatan ja mõtlen millist häbi võivad tunda nende kommenteerijate pereliikmed, abikaasad, lapsed.

Oled koduperenaine ega varja kunagi, et see on midagi, mis sulle väga meeldib. Hiljuti köitis mu tähelepanu üks Twitteris nähtud tsitaat, jagan seda sinuga allpool oleval pildil. Olles koduperenaine, kas see on midagi mida te arutasite oma mehega juba siis, kui alles kohtamas käisite? Palun räägi meile, kuidas sina ja sinu abikaasa selle otsuseni jõudsite.

Mari: Jah, me rääkisime sellest kohe alguses. Igaüks, kes tahab sellist elu elada, võiks selle oma mehega kohe alguses läbi rääkida. Hiljem on juba raskem. Kuigi elada ühest sissetulekust võib tunduda hirmutav, on see siiski meheliku mehe jaoks uhkuse küsimus. Ta ei ütle „ei”, kui see on naine, keda ta päriselt enda abikaasana näeb. Mees ei huvitu mitte kunagi naise rahast, karjäärist ega iseseisvusest. Sellest huvitub vaid mees, kes kasutab naist iseenda üles töötamiseks, et tulevikus leida naine, kelle eest 100% ise hoolitseda.
Soovitan öelda oma mehele ausalt ja südamest: ma ei soovi olla materiaalsete asjade eest vastutav ega raha teenimise pärast muretseda, see väsitab mind, kuna on mehelik vastutus. Tahaksin olla vaba ja keskenduda rahulikult kõige tähtsamale, oma perele ja kodule, et olla sulle parim naine. Soovin, et naised saaksid aru, et valides endale meest kogu eluks, kellest saaks hea isa lastele ja hea abikaasa, ei saa jätta tähelepanuta perekonda, kust see mees pärit on. Kui mees on tulnud perekonnast, kus polnud isa ja keda kasvatas üksikema, kes pidi vaevama nägema, et end ja last ülal pidada, ootab mees sama ka oma tulevaselt naiselt. Selline mees üldjuhul ei soovi ega suuda teha oma naisest koduperenaist.

Olles erinevatest kultuuridest kas teil on paarina olnud ka väljakutseid? Kas tähistate kodus ka mõndasid Kuuba traditsioone?

Mari: Kultuurilised erinevused ei pea olema halvad asjad. Oluline on, kas inimene ise on huvitatud
õppima uusi asju, vaatama oma uskumustele teise pilguga, mõistma teisi vaatenurki. On võimalik võtta täiesti erinevatest kultuuridest selle, mis elu rikastab ja see oma ellu liita. Minu abikaasa on mulle õpetanud nii palju, mul on temalt alati õppida.
Kultuurid võivad olla erinevad, aga meis kõigi hingedes on üks ja sama igatsus olla armastatud, mõistetud, austatud. Põhiliselt tähistame isadepäeva juuni kolmandal pühapäeval, mitte novembris, nagu meil Eestis.

Fotod: Mari Arocha Albiali privaatsest arhiivist

Sulle meeldib oma armastatud abikaasale Fabianile süüa teha. Mis on tema lemmikroog, mida sulle meeldib kõige rohkem valmistada?

Mari: Mu abikaasa armastab kõiki toite, mida ma teen. Naljakas on see, et ma ise ei söö liha, aga oskan seda küpsetada imemaitsvat temale. Minu tehtud Osso Bucco on saanud seni kõige suuremad kiidusõnad. Ta on ise fantastiline kokk, kes oskab eimillestki teha gurmeetoitu.

Millal tunned end kõige naiselikumana?

Mari: Ausalt öeldes tunnen end enamasti alati naiselikuna, kuna ma ei pea olema olukordades, kus ma pean oma naiselikkust alla suruma või võtma mehe rolli enda kanda. Ma ei pea tegema asju, mis kahjustavad mu naiselikkust. See on olnud miski, mida mu abikaasa on minu juures väärtustanud ja alati kaitsnud. Tihti, kui ma räägin, et ta kaitseb mind, ei saa inimesed aru, et mille eest on vaja kogu aeg kaitsta. Kaitsta – see ei tähenda alati rusikatega. Kaitsta saab ka õrnust ja naiselikkust, mis naise sees peitub. Kord ütlesin talle aitäh, et ta alati meie vanemat tütart nii hästi distsiplineerib. Ta vastas: ma teen seda, et sina ei peaks seda tegema. Sa oled nii õrn, nagu eeterlik, ja ma ei taha seda rikkuda. Ma armastan seda, et saan igal hommikul ärgata ilma äratuskellata, alustada hommikut aeglaselt voodis ringutades ja kallistades. Nautida just sellist hommikusööki, nagu tahan ja siis rahulikult päeva alustada, mõeldes välja mis iganes tegevusi me seekord teha tahame. Mulle meeldib minna jalutuskäigule, osta kombuchat või kohvi ja pargis istuda. Suviti minna metsa jalutama, teha metsalilledest pilte, lasta lapsel lihtsalt joosta, temaga vestelda. Või minna kohvikusse. See on väga lihtne, aga siiani kõige õnnelikumalt (ja naiselikumalt) olen tundnud end nendel hetkedel, kui laps on mänginud rõõmsalt, mul on valminud imemaitsev õhtusöök ja olen aknal istunud ja abikaasat koju oodanud. Olen seda väga väärtustanud ja igavesti tänulik, et ta on mulle kinkinud sellise vabaduse.

Photos: private archive of Mari Arocha Albial

Mis sind kõige rohkem häirib (toob kananaha ihule)?

Mari: Hehe mul on neid päris palju. Suurim, ma arvan, on elementaarse viisakuse puudumine. Ma ei kannata seda! Härrasmehelikkuse ja daamilikkuse puudumine. Ilu ja elegantsuse puudumine.

Kas tõesti kohtusid Pamela Andersoniga ja olid Hefneri Playboy villas? Räägi meile rohkem nendest aegadest ning kuidas sattusid kokku nii kuulsate inimestega.

Mari: Jaa, ma tõesti kohtusin temaga ja me pidutsesime koos. Kõik algas sellest, kui ma kuskil 16-aastasena vaatasin sarja ”Girls Next Door” esimesi hooaegasid ja mõtlesin, kui lahe oleks elada nii ja kogeda kõike seda. Juba kaks aastat hiljem sain ise pakkumise olla Playboy esikaanel ja pildistada seeria ajakirja sisse. See oli hetk, kui ma reaalselt tundsin, et mis iganes unistus võib täide minna ja sel põhjusel oli see täiesti maagiline ja elumuutev. See tundus liiga uskumatu, et olla tõsi. Paari aastaga, tänu Playboy’le, muutusin ma niivõrd palju enesekindlamaks, end armastavamaks ja väärtustavamaks. Olen selle aja eest oma elus alati tänulik. Pamela Andersoniga kohtusin Rumeenias, seal toimus üks suur pidu, kuhu olid tulnud paljudest erinevatest riikidest esindavad Playboy modellid ja kaanetüdrukud. Meid lennutati sinna mõneks päevaks vaid ühe peo jaoks, ööbisime luksuslikus hotellis ja saime nautida parimat toitu. See oli väga meeldejääv kogemus.

Kui mõni lugejatest on dilemma ees kumba sinu raamatutest lugeda esimesena „Metshaldja päevik“ või „Naiselikkuse saladused“, mis oleks sinu soovitus ja miks?

Mari: Minu raamatute juures meeldib mulle endale väga, et need on olnud omamoodi
manifesteerimispäevikud. Esimeses raamatus kirjutasin sellest, millest unistasin – armastusest, perekonnast, kirjeldasin lapse sündi sellisena, nagu see minu jaoks ideaalis välja näeks. Kuidas laps võiks sündida koduses õhkkonnas, ema enda kätele, isa juuresolekul.Teises raamatus kirjeldasin samu asju juba täitununa. Kõik, millest esimeses raamatus unistasin,oli teises raamatus minu reaalsuseks saanud.Esimeses raamatus kirjutan kõigest, mis mulle sel hetkel oluline oli ja millele keskendunud olin, palju teemasid keha puhastamisest, toitumisest, tervendamisest ja kergelt puudutasin ka naiselikkuse teemat. Teine raamat on pühendatud tervenisti minu lemmikule teemale – naiselikkusele, perekonnale ja koduperenaiseks olemisele.

Mis oleks sinu soovitus naistele kes tunnevad, et on kaotanud naiselikkuse sära?

Mari: Palu abi. Naised, me pole loodud tööhobusteks. Me oleme loodud nautima kõike seda, mida elul on meile pakkuda. Me peame õppima seda vastu võtma. Stress muudab naised mehelikuks ja kibestunuks, me ei saa lubada endale stressi. Hetkel, mil me laseme lahti soovist kontrollida kõike ja kõigega ise hakkama saada, palume abi ja seda vastu võtame, hakkab meie süda kohe rahunema ja see karm kest, meie õrna naiselikkuse ümber, langema. Tihti on naised ka küsinud, et kuidas tunda end naiselikuna olles kodune ema, kui reaalselt ei ole palju aega iseenda jaoks. Siinkohal on eriti oluline võtta see väike aeg, et end natuke igapäevaselt sättida. Teha hommikune näohooldusrutiin, kammida juuksed, riietada end mugavalt, aga kenalt. Kohe, kui välimuselt oleme kenad, tunneme end sisemiselt rahulikumana ja naiselikumana. Siis ei ole vaja võtta aega maha, et kodust välja minna ja seal enda tassi täita, vaid suudame seda igapäevaselt ise kodus täita nii, et see tühjaks ei saagi.

Mis on hädavajalikud asjad, mida iga hooliv, armastav naine peab kodus tegema, et hoida oma kodu paigana, kuhu mees tahaks tagasi tulla?

Mari: Kodus peab olema rahu. Meeste õlgadel on igapäevaselt palju vastutust ja stressi tööelust. Kui naisi selline stress kahjustab väga, siis mehi, kes on oma loomuse poolest võistlus- ja konkurentsijanused, suudavad seda kasutada kasvamiseks ja edu saavutamiseks. Aga sealjuures kodu peab olema koht, kuhu mees saab tulla taastuma ja tervenema.

Millised on 3 kohustuslikku kosmeetikaasja, mida hoiad oma naiselikul valgel kosmeetikalaual? (muide, Mari abikaasa Fabian kinkis selle talle).

Mari: Minu kosmeetikalaud on mu kõige lemmikum koht kodus, mu naiselik buduaar. Seal ees istun ma hommikuti teed juues ja oma nahale parimaid hooldustooteid määrides. Seal teen ma jumestust.Seal istun ma õhtul, et rahulikult kammida oma juukseid ja neisse lõhnavaid õlisid kandes. Seal sahtlites on minu kreemid, seerumid, eliksiirid, armastuskirjad minu mehelt, ehted. Seal peal naiselikud potsikukesed, pärlid, lõhnaõlid, kõige esimene kuivatatud roos, mille oma abikaasalt meie esimesel kohtingul sain. Kosmeetikatooted, mida kasutan, vahetuvad ja erinevad. Tegin kord taotluse, et minuni jõuaksid
kõige paremad ja kvaliteetsemad naha- ja juuksehooldustooted ja see on ka nii läinud.
Must-have igapäevaselt on päikesekaitsekreem, hetkel on mu südame täielikult võitnud ESSE probiootiline nahahooldus, mida kavatsen kindlasti pikemalt kasutama jääda. Ka ploomiõli juustele on suureks lemmikuks saanud.

Aitäh, Mari, et jagasid oma lugu meie ja lugejatega. On olemas tsitaat “Naiselikkuse olemus on armastuses olla naine”. Ma arvan, et see kirjeldab sind nii hästi.

See intervjuu on Magnolia looming, seda ei tohi kopeerida, reprodutseerida, levitada, avaldada, kuvada, esitada ega muuta ilma algallikat Magnoliasilk.com nimetamata.

Intervjueerija: Sandra Purviņa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga